Ökoloogiline õpidisain.
Teema ju iseenesest huvitav ja intrigeeriv. Samas mulle tekitas rohkem küsimusi kui andis vastuseid. Panen kirja mõned tekkinud küsimused.
Väide: Web2.0 ja sotsiaalne meedia on isereguleeriv.
Küsimus: Et kas ikka on? Et minust nagu ei sõltu kui palju minu ajaveebi loetakse? Või mida mõistame isereguleerimise all?
Väide1: On olemas alternatiivsed õpiteed - edukamad ja vähem edukamad. Vähem edukama valinu nö. surevad välja.
Väide2: Erinevatele õpilastele sobivad erinevad õpiteed.
Küsimus: Et siis mõnele õpilasele on vähem edukam õpitee edukam õpitee ja vastupidi? Kelle suhtes on siis väljatöödatud edukamad ja vähem edukamad õpiteed? Keskmise järgi? Millise keskmise? Kas arvesse peaks võtma ka hajuvust?
Väide: Vanasti oli kasutusel deterministlik õpimudel. Tänapäeval kasutatakse dünaamilist.
Küsimus: Kui see nii on siis miks joonistel on lineaarsed sirged ja koosnevad diskreetsedest sammudest. Kas tänapäeva õpimudelit saab nii lihtsalt kirjeldada? Pigem on ikka tegemist pideva protsessiga, mitte diskreetse. Ja tänapäeva õpiprotsessi tuleks eelkõige vaadata mittelineaarse dünaamilise protsessina - so. protsess, mis on äärmiselt tundlik algtingimuste osas - väike muutus algtingimustes võib põhjustada tohutud erinevused protsessi lõpptulemuses.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mida mõistame isereguleerimise all? Mina ütleks, et süsteemi tasandil on ta isereguleeruv. Iga indiviid teeb muidugi eesmärgistatud samme, kuid need pole süsteemi tasandil kokku lepitud ja see paneb süsteemi dünaamiliselt muutuma, ise muutuma, mittevajalikke osi välja selekteerima.
ReplyDeleteErinevatele õpilastele sobivad erinevad õpiteed.Siin on korraga toimimas 2 protsessi - enese juhtimine, sa valid mis on sulle sobivaim ja samas otsustad ja kohandad ennast ka teiste järgi kogukonna nishis. Seega, õpitee moodustumine on alati kompromiss kuivõrd sa end tahad kogukonnale kohandada ja kuivõrd se sulle ei sobi. Ja see hoiab ka õpitee laia jõena, st. peavool on õppijate enda muuta.See ongi see hajuvus. Õpidisainis on eelduseks see peavoolu basukoht, samas tuleb disaini loojal disaini alati õppijate tegevuse järgi kohandada.
Joonis ökoloogilisest mudelist - tegelikult on sul õigus, et etappidena on plokkskeemi hea kujutada, kuid selle mittelineaarse protsessina kirjeldamine matemaatiliselt seisneb meil alles ees. Kui on huvi ja matemaatilisi teadmisi, võid vabalt selles kaasa lüüa.
Täna tutvustasin sisuliselt mudelit esmakordselt disainiga seotuna, seega asi on formaliseerimise faasis.
http://www.slideshare.net/kpata/okoloogilinedisain
Kai Pata