Teemaks siis haridustehnoloogilised pädevused ja tarkvaralised lahendused oma pädevuste hindamiseks/kogumiseks.
Väljapakuti kolm keskkonda:
- Dictum - http://htk.tlu.ee/dictum/
- OPAH - http://eportfoolio.opetaja.ee/
- TENCompetence - http://pcm.tencompetence.org/web/guest#
Viimast ei saanud tehnilistel põhjustel vaadata, Dictum põhineb ELGG tarkvaral ja OPAH plone CMSil.
Selle asemel, et võrrelda neid keskkondi, mõtiskeks parem teemal, et milleks õpetajal/õppejõul on üldse vaja teadvustada oma pädevusi, neid hinnata ja kirjapanna.
Esimesena tuleb meelde kaks alternatiivset juhtumit.
I Eneseharimiseks
II Pädevuste teadvustamine on vajalik organisatsioonile, kus õppejõud töötab
Ilmselgelt on inimesel vaja teadvustada endale oma pädevusi siis kui ta tahab areneda. Selleks aga, et areneda on vaja teada hetke olukorda ja on vaja ka teadvustada oma nõrgad küljed, mida arendada. Sellisel juhul inimene hindab iseseisvalt oma hetkeolukorda ja ka vajadusi. Siin on võimalik küll, et panna mingid standardid, kuid inimene hindab neid siiski omast vaatepunktist ja omal moel. Samuti võib talle tunduda, et kuigi ta mingite pädevuste osas on oma võrgustiku absoluutses tipus, on tal neid siiski vaja veel arendada, sest need on talle olulised (või selleks, et minna veel suuremasse võrgustikku).
Sellistel juhtudel ei ole eriti abi väljatöötatud tarkvarast, kasvõi juba sellepärast, et iga inimene läheneb oma pädevustele inidividuaalselt. Ja eelkõige on talle endale vaja oma pädevuste hindamist, mitte aga teistele näitamiseks. Ainuke abi, mida saab sellisel juhul inimesele pakkuda, et täiendkoolituste pakkumine on ülesehitatud mingite pädevuste põhjal ja inimesel on siis võimalik leida seeläbi endale vajaminevaid koolitusi. Samuti saavad täiendkoolituste pakkujad ülevaate millistest uutest täiendkoolitustest puudust tuntakse. See oli ka eesmärk, millega alustas oma tööd e-Õppe Arenduskeskuse
haridustehnoloogiliste pädevuste töögrupp.
Teine juhtum, kus primaarne on asutus/organisatsioon, kes soovib saada ülevaadet õpetajadest/õppejõududest, on asi küll mõne võrra konkreetsem, kuid mitte lihtsam.
Sel juhul on selge, et see tarkvaraline lahendus peab võimaldama koguda tunnistusi/tehtuid töid varasematest läbitud koolitustest oma pädevuste kinnitamiseks (e-portfoolio), mingeid eneseteste, mille abil on võimalik oma pädevusi hinnata jmt. Kindlasti on vajalik ka õpetajate/õppejõudude puhul ka tagasiside õpilastelt/tudengitelt nende kohta. Nagu näiteks tuletõrjuja pädevused saavad määratud läbitud koolitustega kuid ka tulekahjude likvideerimise arvuga ja (eelkõige) tulekahjust päästetud eluolendite prosendiga, nii ka õppejõududel. Ja eelkõige see viimane punkt tähendab, et selline asutuse poolne pädevuste hindamise keskkond peab olema tihedalt seotud õpiinfosüsteemiga. Vastupidisel juhul, kui ongi võimalik kuidagi "suruda" õppejõud selle keskkonna kasutamisele, saab olema väga keeruline adekvaatse tagasiside kogumine õppuritelt õppejõu kohta.
Kokkuvõtteks, tagasitulles esitatud kolme veebiteenuse juurde, saabki öelda, et ma isiklikult ei näe neis lisaväärtust, kui inimene soovib iseseisvalt oma pädevusi hinnata ja neid arendada. Samuti ei näe ma neis suuremat lisaväärtust ka asutustele, vähemalt seni kuni neid ei ole seostatud konkreetse asutuse (õpi)infosüsteemiga.
